Pahatahtlik petuskeem jahib taas klientide andmeid
Ilmsiks on tulnud järjekordne petuskeem, kus inimeste poole pöördutakse WhatsAppi kaudu ning kasutatakse ära erinevates ostu- ja müügiportaalides levivat informatsiooni. Kahtlasest tegevusest teavitas Omnivat inimene, kes oli internetti riputanud müügikuulutuse, mille peale pöörduti tema poole WhatsAppis sooviga osta reklaamitud kaupa. Ostjana näiv pettur saatis müüjale Omniva kullerteenusele viidates libalingi, kuhu tuli sisestada krediitkaardi andmed. Omniva ei küsi kunagi klientide finantsandmeid ega palu saadetise eest tasuda kirja teel.
Levimas on järjekordsed pealtnäha Eesti Posti või Omniva nime kasutavad libasõnumid ja -lingid, mille raames palutakse klientide andmeid (sh krediitkaardi andmeid), et postiettevõte saaks osutada teenust. E-kiri või link on näiliselt pärit Eesti Postilt või Omnivalt, kuid nende kaudu juhitakse inimene võõrale veebilehele. Omniva kutsub inimesi üles tähelepanelikkusele ning palub jälgida, kirjade sisu hoolikalt. Igasugusesse teatesse, mis palub oma sisus tasuda makseid või juhatab kliendi võõrale veebilehele tuleb suhtuda skeptiliselt. Juhul, kui tõesti peaks olema Omnivalt saabunud lunatasuga pakk, siis tuleb selle eest tasuda pakki kätte saades näiteks pakiautomaadi juures.
Kuivõrd Omniva pole libakampaaniaga kuidagimoodi seotud, siis kutsume oma kliente üles ettevaatlikusele.
Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata, milliselt aadressilt antud teade saabub ja mis infot kiri sisaldab. Kui tegemist on võõrapärase aadressi või numbriga, siis tuleks kindlasti sellele vastamisest või linkidel klikkimisest hoiduda. Tihti peidavad pahalased ka end näiliselt õigete meiliaadresside taha ning kasutavad ka korrektseid ettevõtte logosid, mis peaks kogenematu veebikülastaja silmis usaldusväärsust tõstma.
Petuskeemide osas tasub tähelepanelik olla ka teiste kullerfirmade klientidel. Kliendid on Omnivale teada andnud, et tõenäoliselt analoogseid petuskeeme on (ingliskeelses versioonis) liikumas ka teiste kullerfirmade kohta.
Mida teha kui andmed on sisestatud?
Kui kaardivaldaja peaks avastama oma väljavõttel tehinguid, mida ta ei ole sooritanud, tuleb antud tehingute osas teha pangale tagasinõude avaldus ning paluda krediitkaart sulgeda. Seda on võimalik teha ka internetipangast. Edaspidi tasub kindlasti tähelepanu pöörata erinevatele võimalustele, mida pangad pakuvad oma krediitkaardi turvaliselt hoidmiseks. Samuti tasub üle vaadata kaartide kasutamise limiidid.
Andmete varguse korral tuleks viivitamatult ühendust võtta oma pangaga, et teavitada neid krediitkaardi andmete varguse kahtlusest, vajadusel tuleks krediitkaart ka sulgeda. Seadmele, kuhu libakampaania jõudis, tuleks teha varundus (pildid, kontaktid) ning seejärel tehasesätete taastamine. Peale tehasesätete taastamist peaks paigaldama kõik telefoni operatsioonisüsteemi värskendused (uuendused) ning viirusetõrje ning alles seejärel taastada telefoni kontaktid, pildid ning muud rakendused. Samuti tuleks pettuse ohvriks langemise korral kontakteeruda politseiga ning anda politseile finantskuritegu ka uurimiseks.
Kui krediitkaardi andmed on sattunud valedesse kätesse, siis tavapäraselt tehakse oste erinevates keskkondades, et hajutada riske. Sageli eelneb väga väike (näiteks ühe euro suurune) kontrollost veendumaks, et kaart töötab. Seejärel tehakse rida suuremaid oste, kuni kehtestatud limiidid on läbi.
Näide petuskeemist:
