Kui näost-näkku pole võimalust kohtuda, saadavad inimesed sõbrapäeval ikka teineteisele pakke. Omniva sorteerimise juht Evert Rööpson selgitab, milliseid vigu tuleks pakkide saatmisel kindlasti vältida.
 
Kuigi poest kaasa haaratav kena südametega kinkekott on üks lihtsamaid viise sõbrapäeva kingituse pakendamiseks, pole pakki selles siiski hea saata. Evert Rööpsoni sõnul on paberist kinkekott saadetise jaoks halb transpordipakend. „Soovitame kinkekotiga saadetise panna eraldi karbi sisse, et kott saajani jõudmiseni enda esindusliku välimuse säilitaks. Üldiselt me ei soovita kasutada paberist kotte, sest need rebenevad kergesti,“ rääkis Rööpson.
 
Samuti soovitab ta õrna sisuga saadetistel kasutada pehmendusi, mis looks karbi seinte ja toote vahele puhvertsooni ning ei laseks tootel karbi sees loksuda. „Pehmendusmaterjaliks ei pea ostma spetsiifilisi pakkegraanuleid isegi. Piisab ka kortsus ajalehtedest – peaasi, et neid oleks pigem ohtralt,“ ütles Rööpson.
 
Kindlusta hinnaline pakk
 
Loomulikult peab pakendi ka korralikult sulgema. „Tihti saadetakse saadetisi kottides, mille suu on näiteks sangadest kokku sõlmitud või karpides, mille kaaned on suhteliselt lohakalt kokku teibitud,“ nentis Rööpson. “Pakendi sulgemiseks me ei soovita kasutada maalriteipi, sest see on pealt vahatatud ning aadresskleebis ei pruugi selle külge eriti hästi jääda.“
 
Üks justkui väike, aga samas oluline nüanss on ka saadetise kuju. Nimelt võiks võimalusel vältida ümara kujuga pakendeid, mis võivad sorteerimisliinil rulluma hakata.
 
Rööpsoni soovitusel tuleks juhul, kui saadetis pakendatakse korduvkasutatavasse pakendisse, sellelt eemaldada vanad aadressikleebised või muu kontaktinfo, et segadust vältida. „Hea oleks ka pakendile panna lisaks aadressile kirja vähemalt saatja ning saaja telefoninumbrid.  Juhul kui aadresskleebisega peaks midagi juhtuma, siis pakendile kirjutatud kontaktinfo järgi saame siiski paki saajani toimetada ilma ajakulu ja sekeldusteta,“ selgitas Rööpson.
 
Ära aja automaati segadusse
 
Kui laekub SMS-teavitus paki saabumise kohta, tuleb kindlasti hoolega läbi lugeda, milline teenusepakkuja teavituse saatis ning millisesse pakiautomaati pakile järgi minna tuleb. Samuti tasub veenduda, et tegu on päris saadetisega, sest pakisaabumise SMSid on üks levinud küberpettuste vorme.
 
„Kui sulle on saabunud mitu pakki, mis on ühes kapis, siis palun veendu, et kõik pakid saavad välja võetud,“ ütles Rööpson. „Kui kleebid aadresskaardi pakile pakiautomaadi juures, palun ära viska kortsus aadresskaardi tagust paberit pakiautomaadi kappi. Pakiautomaat ei ole prügikast ning kuna kappides on mahuandrurid, siis kortsus paberid kapis võivad automaadi segadusse ajada.“
 
Veel üks detail, mida ilmselt paljud ei tea, on see, et pakiautomaadi ekraanile vajutamisel tuleb veenduda, et mõni muu objekt sellel ajal ekraani vastu ei puutu - näiteks talvel jope varrukas. Automaadi ekraani servades on infrapunakiired, mis registreerivad ekraani puudutusi. Kui ekraani puudutab korraga mitu objekti, satub pakiautomaat segadusse ja siis võib jääda mulje, et ekraan ei tööta.
 
Mõned veidrad asjad, mida on pakiautomaadiga saadetud:

• Kivi
• Tort
• Jõulude ajal verivorst, hapukapsas, sült
• Mesilased  

• Lõhkeained
• Tuleohtlikud ained ja vedelikud
• Mürgised ja nakkusohtlikud ained
• Radioaktiivsed materjalid
• Söövitavad ained
• Relvad ning relvade ja laskemoona mulaažid
• Elusad ja surnud loomad
• Tubakatooted
• Raha

 
Pikema loetelu keelatud asjadest leiab siit.